VII nädal (26.03 - 2.04): kokkuvõtted

1) Kuidas lähenesid antud teemale?

Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimeste teemale lähenedes tuginesin eelkõige kursuse materjalile. Blogi postituste juures proovisin aga rohkem tuua välja enda poolseid teadmisi, mida kursuse materjalis ei olnud. Kuna olen huvitatud videomängude taga olevast psühholoogiast siis tõin välja sealseid paralleele erivajaduse teemaga (kui postituse teema lubas seda).

2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures?

Lisamaterjalidega kahjuks ei tutvunud. See eest püüdsin ise otsida materjali tulenevalt enda huvidest vastava teema suhtes. Minu soovitus seoses lisamaterjaliga oleks lisada need põhiosasse kasvõi lihtsalt eraldi teemana ja samuti linkidena. Enda puhul panin tähele, et kui põhitekst sai loetud, siis põhiteksti leht läks kinni ja asusin ülesande juurde. Kui aga oleks kõik ühel lehel, siis ehk vajutaksin ka mõnele lisamaterjali lingile. 

3) Kuidas tööd organiseerisi?

Kõige tähtsamaks blogi postituste juures oli minu jaoks see, et postitused jõuaksid õigeaegselt üles. S.t püüdsin teha nad ära kohe kui algas uus teema. Kahjuks viimase teemaga jäin natuke hiljaks. 

4) Kas otsisid ise veel materjali juurde?

Nagu eelnevalt mainisin siis postituste sisu püüdsin siduda ennast huvitavate teemadega ning seoses sellega otsisin ka mingil määral enda jaoks uut materjali. Kuna olen erivajaduse teemaga puutunud kokku väga pinnapealselt, siis nüüdseks on minu arusaam erivajadustega inimestest suurenenud ning koos sellega ka huvi nende elu heaolu tekitamiseks. Pedagoogina pean kindlasti ennast veel arendama antud valdkonnas. Seega tulevikus kindlasti pean läbitöötama rohkelt lisamaterjali.

5) Soovitusi teistele õppijatele?

Jälgides teiste blogisid jäi silma, et umbes poole pealt jäid ilmumata nende postitused. Kahjuks ei tea milles oli mure. Kui tegu on organisatoorse poolega, siis minu soovitus oleks kohe alguses määrata enda jaoks nädalas 2-3 tundi, et töötada läbi eesoleva teema, nii öelda "broneerida aeg kinni". Kui tegu huvi vähesusega antud teema vastu, siis siinkohal oleks soovitus püüda siduda antud teema annast huvitavate teemadega nagu püüdsin seda teha mina.

Selle kursuse jooksul sain aru, kui vähe ma tegelikult tean erivajadustega inimeste muredest seoses IT-ga. Arvan, et antud kursus on tähtis iga pedagoogi jaoks laiendamaks arusaamu erivajadustega inimeste muredest ja võimalustest nendest ülesaamiseks.

VI nädal (19.03 - 25.03): võrgusuhtluse eripärad

Kuna minu magistritöö on seotud otseselt keele ja kõnega, siis olen suhtlemist seal vaadanud üldise semantika vaatenurgast ning seal nimetatud üksteise mõistmise probleemidest. Vaadanud mitu erinevat veebipõhist suhtluskonda jõudsin suhteliselt kiiresti otsusele, et virtuaalkeskkonnas inimesed teevad täpselt samu vigu nagu ka reaalelu suhtluses. Mis toimub on see, et kõike, mida inimesed edastavad sõnadena "filtreeritakse" lugeja peas ning ta tajub loetud sõnu vastavalt oma kultuurile, teadmistele jne. Seega ma arvan, et inimestega suhtlemine on tihti üsna keeruline just ühtse arusaama tekitamiseks mingist objektist, nähtusest vms. Proovinud mitme inimesega lähemalt rääkida nende poolsetest tehtud vigadest (üldistamine, viite puudumine, ühe nähtuse puhul tajutu rakendamine kõikidele teistele sarnastele nähtustele jne) ei võetud mind kuulda kuna arvati, et ma kõigest püüan "kiusata neid". Seega suhtlemine või õigemini info edastamine ei ole otseselt seotud keskkonnaga, kus seda tehakse, ega sellega kas seda tehakse anonüümselt või pannakse nime juurde, suhtluse ja saadud info probleemid on sarnased. "Lihtsõnu" iga inimene tõlgendab loetud, kuuldud just nii nagu "käsib" tal tema taust (kultuur, religioon, oskused jne). 

Kuna ülesandeks oli siiski analüüsida mingit kindlat keskkonda siis võtsin ette enda poolt enam kasutatud Facebook'i. Enda jaoks üldistasin seal olevaid suhtluskanaleid neljaks. 

Esimene on chat'i funktsioon, kus saavad kasutajad suhelda nii teksti abil, video, kui ka heliga. Sellele lisaks on võimalus seal saata failidena pilte. Esimese osa all samuti mõtlen kirjade saatmise võimalust. Nimelt Facebook'i on võimalik kasutada nii Facebook'i kasutajatele kirjade saatmiseks, kui ka tava emailina. Mida tuleb märkida on aga see, et Facebook'ist välja kirjade saatmine ei tööta alati, nimelt vahel jõuab kiri saajani vahel mitte.

Teise tasemele jääb arvatavasti Facebook'i kõige populaarsem funktsioon ehk seina postitused. Igal kasutajal on oma sein kuhu ta saab postitada pilte, teksti, videosid jne. Samuti saab teha postitusi ka teiste kasutajate seintele (siin kohal teiste kasutajate all mõtlen ka gruppe, Facebook'is olevaid huvilehti, firmalehti jne). 

Kolmas tase on seotud teisega. Nimelt siin kohal näen ma seina postituste all võimalust kommenteerimiseks, kus toimub kõikidele avalik (antud kohal avalikust määrab postitaja) mõtete vahetus.

Neljandale tasemele jäävad kõik suhtlused, mis ei ole otseselt seotud Facebook'i kontoga ehk siis see suhtlus, mis toimub erinevates Facebook'is olevates mängudes, rakendustes jne. Sellistes keskkondades võib vahel piirduda suhtlemine ainult sellega, et kasutajad näevad, kes antud hetkel nende sõpradest (kes kasutavad sama rakendust, mängu, keskkonda) on "võrgus".

Vaatamata sellele et Facebook võimaldab suhelda erinevaid kanaleid pidi otsest "suhtlust" (üksteise mõistmist, info samuti tõlgendamist jne) minu meelest ei toimu nagu mainisin ka alguses. Seega olen arvamusel, et virtuaalkeskkondades, suheldes inimesed tegelikult ei mõista üks teist (kuigi arvavad, et mõistavad). Ning vastavalt sellele, mida olen pannud tähele enda ümber, kus suhtlus on toimunud reaalelus, seal võib näha täpselt sama tendentsi.

V nädal (12.03 - 18.03): ligipääsetav Internet

Analüüsitud veebileht: https://dl.dropboxusercontent.com/u/21682298/Haridustehnoloogia/Index.htm
Autor: Julia Golubeva

Üldinfo:
Veebileht on pühendatud Päikesesüsteemile. Koosneb kolmest lehest, mis on omavahel seotud linkidega. Igal lehel on olemas pilt.

Analüüs:
Valideerides W3C validaatoriga igal lehel leiti vigu. Osad neid olid korduvad, teised aga omased ainult ühele lehele. Ülesehituse poole pealt on tegu selgelt kirjeldatud lehtedega, kus on olemas head, body oma kohtadel. Nagu üldinfos oli mainitud igal lehel on olemas pilt. Piltide puhul on korrektselt määratud alt tekst, kuid arvan, et kirjeldused võiksid olla natuke pikemad andmaks täpsemat infot ekraanil toimuvast. Natuke kummaline on tiitli kohal olev kirjeldus, mis ei sobi lehe sisuga. Piltide puhul olid olemas ka viited algallikatele. Värvivaliku poole pealt arvan, et värvid on sobivad ning piisavalt kontrastsed teksti lugemiseks.
Kahjuks veebilehtedel oli täiesti puudu CSS fail, kus peaks olema määratu lehe vorming. Selle asemel kõik vormingu osad oli tehtud html'i abil. Veebilehtedel oli lingid ka teistele väljaspool olevatele lehtedele, mis olid selgesti kirjeldatud. Kahjuks link, mis viib avalehele jäi alla, mis võib raskendada selle nägemist, st näiteks minu monitori puhul see läks kaduma alla ning alguses arvasin, et tagasi saab ainult back nupuga. Siit ka soovituseks oleks avalehe lingi nihutamise üles poole, et ta oleks kohe peale lehe laadimist nähtav. Üheks miinuseks antud lehe puhul võib osutuda ka külastatud linkide värv, mis minu puhul on tume lilla. Musta tausta peal sellised lingid võivad nägemise puudega inimese jaoks olla raskesti eristatavad. Aga nagu juba mainisin, puudub CSS ning selle olemasolu juhul linkide värvi saab väga lihtsalt muuta.

Kokkuvõte:
Üldiselt on tegu lihtsa veebilehega, millel on küll osad puudused, aga mis on lihtsasti parandatavad. Kõik veebilehe peamised osad olid olemas ning oma koha peal. Suuremaks puuduseks on kindlasti CSS'i puudumine, mille olemasolu lahendaks osad kirjeldatud puudused. 

IV nädal (5.03 - 11.03): tugitehnoloogia

Ülesanne: Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.

Valitud said kaks erinevat toodet, mille eesmärkideks anda võimalust kontrollida klaviatuuri ja hiire tegevust. Valitud toodeteks osutusid Emotiv Epoc Headset (järgnevalt EEH) ja OCZ NIA - Neural Impulse Actuator (järgnevalt NIA). Kahe toote puhul on tegemist selliste toodetega, mis võimaldavad liigutada hiirt ja täita klaviatuuri käske läbi aju töö monitooringu.

Tooteid pakkuvate ettevõttete veebilehed:
Emotiv Epoc Headset

OCZ NIA - Neural Impulse Actuator

Järgnevalt on välja toodud näited eelmainitud toodetest.

Emotiv Epoc Headset

OCZ NIA - Neural Impulse Actuator 

Järgnevalt on välja toodud toodete positiivsed ja negatiivsed jooned

EEH
Positiivne	kasutamiseks on vaja ainult normaalselt funktsioneerivat aju juhtmevaba palju võimalusi käskude kodeerimiseks saab juhtida nii hiire kui ka klaviatuuri tegevusi suurem osa määratud käskudest on lihtsalt reprodutseeritud ega vaja suurt füüsilist aktiivsust ühilduvus erinevate OP süsteemidega kombineeritult arvutiga saab rakendada ka teistele tehnoloogilistele lahendustele(näiteks elektri ratastooli juhtimine)
Nevatiivne	kõrge hind (220 - 550 €) konfiguratsioon võib osutuda keeruliseks hooldus võib osutuda erivajadusega inimese jaoks ebamugavaks paigalduse juures võib tulla esile raskusi, kus erivajadusega inimene on sunnitud otsima abi teistelt toote kasutamiseks on vaja vähesel määral arendada endas spetsiifiline mõtlemis oskus toote aku kasutus aeg (12 tundi)viitab sellele, et seda on vaja laadida iga päev, selleks et seda saaks kasutada tegu uue tehnoloogiaga, mis on oma arengu järgus alles alguses, seega võib tulla esile tõrkeid seoses selle kasutamisega piiratud käskude arv

NIA

Pikkema otsingu peale selgus, et NIA toodet enam ei müüda, kui ainult mõnel üksikul lehel, sellegi poolest NIA on oma hinna poolest odavam (~150 €) . Kui eelneva toote puhul oli rohkelt infot nii kasutamise kui ka konfigureerimise kohta, siis NIA puhul oli seda väga vähe. Isegi tootet arendanud ettevõtte veebilehel oli tegu väga vähese infoga. Seega objektiivselt tuua välja NIA negatiivsed ja positiivseid külgi on üsna raske just info vähesuse pärast. Siit ka ainult lühike võrdlus NIA ja EEH vahel.

NIA puhul suurimaks eeliseks on tema hooldusega ja paigaldusega seotud aspektid. Võrreldes EEH tootega, NIA ei vaja erilist hooldust ning toote pähe paigaldamine on kergem. Samuti Võrreldes EEH'ga, NIA on juhtmega toode ehk ühelt poolt võib seda lugeda plussiks (ei ole vaja laadida), teiselt poolt juhe võib tekitada ebamugavusi kasutamisel piirates kasutada liigutusi. Tehnoloogilise poole pealt pakuvad mõlemad tooted sarnaseid funktsioone, milleks olid nii hiire liigutamine ja hiire nupude vajutused kui ka klaviatuuri klahvide vajutuste kontroll. Amazoni lehel oli NIA kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Millega aga nõustusid paljud, oli asjaolu, et NIA'ga harjumine vajab kaua aega.

Kokkuvõteks võib öelda, et mõlema toote puhul on tegemist väga innovaatilise lähenemisega arvuti tegevuste juhtimiseks. Pakutud lähenemine oleks suureks abiliseks erivajadustega inimeste jaoks. Hetkel vaadates kahte tootet on keeruline teha järeldusi kumb neist on parem. Ilmselt sellise otsuse langetamiseks oleks vaja ise proovida neid. Leitud info kohaselt NIA eeliseks on tema madalam hind ning kasutaja sõbralikkus (ei vaja erilist hooldust, ei vaja laadimist). Samas EEH juures on palju suurem tugi tootja firmalt, kuid selle kõrval ka kohe suurem hind, mis tava inimese jaoks on minu meelest liialt kõrge.

Uurides lähemalt NIA veebilehte selgus, et hetkel arendatakse antud tootest uuem versioon, kuid kahjuks ei ole seal mainitud millises järgus arendus on. Siit ka tuleb loota, et NIA arendajad suudavad oma uue toote versiooniga jääda sama hinna juurde andes võimaluse suuremaks toote kasutus levikust, mis annaks võimaluse nii mõnelgi erivajadusega inimesel kasutada arvutit palju mugavamalt.