Wednesday, March 26, 2014

VII nädal (26.03 - 2.04): kokkuvõtted

1) Kuidas lähenesid antud teemale?
Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimeste teemale lähenedes tuginesin eelkõige kursuse materjalile. Blogi postituste juures proovisin aga rohkem tuua välja enda poolseid teadmisi, mida kursuse materjalis ei olnud. Kuna olen huvitatud videomängude taga olevast psühholoogiast siis tõin välja sealseid paralleele erivajaduse teemaga (kui postituse teema lubas seda).

2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures?
Lisamaterjalidega kahjuks ei tutvunud. See eest püüdsin ise otsida materjali tulenevalt enda huvidest vastava teema suhtes. Minu soovitus seoses lisamaterjaliga oleks lisada need põhiosasse kasvõi lihtsalt eraldi teemana ja samuti linkidena. Enda puhul panin tähele, et kui põhitekst sai loetud, siis põhiteksti leht läks kinni ja asusin ülesande juurde. Kui aga oleks kõik ühel lehel, siis ehk vajutaksin ka mõnele lisamaterjali lingile. 

3) Kuidas tööd organiseerisi?
Kõige tähtsamaks blogi postituste juures oli minu jaoks see, et postitused jõuaksid õigeaegselt üles. S.t püüdsin teha nad ära kohe kui algas uus teema. Kahjuks viimase teemaga jäin natuke hiljaks. 

4) Kas otsisid ise veel materjali juurde?
Nagu eelnevalt mainisin siis postituste sisu püüdsin siduda ennast huvitavate teemadega ning seoses sellega otsisin ka mingil määral enda jaoks uut materjali. Kuna olen erivajaduse teemaga puutunud kokku väga pinnapealselt, siis nüüdseks on minu arusaam erivajadustega inimestest suurenenud ning koos sellega ka huvi nende elu heaolu tekitamiseks. Pedagoogina pean kindlasti ennast veel arendama antud valdkonnas. Seega tulevikus kindlasti pean läbitöötama rohkelt lisamaterjali.

5) Soovitusi teistele õppijatele?
Jälgides teiste blogisid jäi silma, et umbes poole pealt jäid ilmumata nende postitused. Kahjuks ei tea milles oli mure. Kui tegu on organisatoorse poolega, siis minu soovitus oleks kohe alguses määrata enda jaoks nädalas 2-3 tundi, et töötada läbi eesoleva teema, nii öelda "broneerida aeg kinni". Kui tegu huvi vähesusega antud teema vastu, siis siinkohal oleks soovitus püüda siduda antud teema annast huvitavate teemadega nagu püüdsin seda teha mina.


Selle kursuse jooksul sain aru, kui vähe ma tegelikult tean erivajadustega inimeste muredest seoses IT-ga. Arvan, et antud kursus on tähtis iga pedagoogi jaoks laiendamaks arusaamu erivajadustega inimeste muredest ja võimalustest nendest ülesaamiseks.

VI nädal (19.03 - 25.03): võrgusuhtluse eripärad

Kuna minu magistritöö on seotud otseselt keele ja kõnega, siis olen suhtlemist seal vaadanud üldise semantika vaatenurgast ning seal nimetatud üksteise mõistmise probleemidest. Vaadanud mitu erinevat veebipõhist suhtluskonda jõudsin suhteliselt kiiresti otsusele, et virtuaalkeskkonnas inimesed teevad täpselt samu vigu nagu ka reaalelu suhtluses. Mis toimub on see, et kõike, mida inimesed edastavad sõnadena "filtreeritakse" lugeja peas ning ta tajub loetud sõnu vastavalt oma kultuurile, teadmistele jne. Seega ma arvan, et inimestega suhtlemine on tihti üsna keeruline just ühtse arusaama tekitamiseks mingist objektist, nähtusest vms. Proovinud mitme inimesega lähemalt rääkida nende poolsetest tehtud vigadest (üldistamine, viite puudumine, ühe nähtuse puhul tajutu rakendamine kõikidele teistele sarnastele nähtustele jne) ei võetud mind kuulda kuna arvati, et ma kõigest püüan "kiusata neid". Seega suhtlemine või õigemini info edastamine ei ole otseselt seotud keskkonnaga, kus seda tehakse, ega sellega kas seda tehakse anonüümselt või pannakse nime juurde, suhtluse ja saadud info probleemid on sarnased. "Lihtsõnu" iga inimene tõlgendab loetud, kuuldud just nii nagu "käsib" tal tema taust (kultuur, religioon, oskused jne). 
Kuna ülesandeks oli siiski analüüsida mingit kindlat keskkonda siis võtsin ette enda poolt enam kasutatud Facebook'i. Enda jaoks üldistasin seal olevaid suhtluskanaleid neljaks. 
Esimene on chat'i funktsioon, kus saavad kasutajad suhelda nii teksti abil, video, kui ka heliga. Sellele lisaks on võimalus seal saata failidena pilte. Esimese osa all samuti mõtlen kirjade saatmise võimalust. Nimelt Facebook'i on võimalik kasutada nii Facebook'i kasutajatele kirjade saatmiseks, kui ka tava emailina. Mida tuleb märkida on aga see, et Facebook'ist välja kirjade saatmine ei tööta alati, nimelt vahel jõuab kiri saajani vahel mitte.
Teise tasemele jääb arvatavasti Facebook'i kõige populaarsem funktsioon ehk seina postitused. Igal kasutajal on oma sein kuhu ta saab postitada pilte, teksti, videosid jne. Samuti saab teha postitusi ka teiste kasutajate seintele (siin kohal teiste kasutajate all mõtlen ka gruppe, Facebook'is olevaid huvilehti, firmalehti jne). 
Kolmas tase on seotud teisega. Nimelt siin kohal näen ma seina postituste all võimalust kommenteerimiseks, kus toimub kõikidele avalik (antud kohal avalikust määrab postitaja) mõtete vahetus.
Neljandale tasemele jäävad kõik suhtlused, mis ei ole otseselt seotud Facebook'i kontoga ehk siis see suhtlus, mis toimub erinevates Facebook'is olevates mängudes, rakendustes jne. Sellistes keskkondades võib vahel piirduda suhtlemine ainult sellega, et kasutajad näevad, kes antud hetkel nende sõpradest (kes kasutavad sama rakendust, mängu, keskkonda) on "võrgus".
Vaatamata sellele et Facebook võimaldab suhelda erinevaid kanaleid pidi otsest "suhtlust" (üksteise mõistmist, info samuti tõlgendamist jne) minu meelest ei toimu nagu mainisin ka alguses. Seega olen arvamusel, et virtuaalkeskkondades, suheldes inimesed tegelikult ei mõista üks teist (kuigi arvavad, et mõistavad). Ning vastavalt sellele, mida olen pannud tähele enda ümber, kus suhtlus on toimunud reaalelus, seal võib näha täpselt sama tendentsi.

Tuesday, March 18, 2014

V nädal (12.03 - 18.03): ligipääsetav Internet

Analüüsitud veebileht: https://dl.dropboxusercontent.com/u/21682298/Haridustehnoloogia/Index.htm
Autor: Julia Golubeva

Üldinfo:
Veebileht on pühendatud Päikesesüsteemile. Koosneb kolmest lehest, mis on omavahel seotud linkidega. Igal lehel on olemas pilt.

Analüüs:
Valideerides W3C validaatoriga igal lehel leiti vigu. Osad neid olid korduvad, teised aga omased ainult ühele lehele. Ülesehituse poole pealt on tegu selgelt kirjeldatud lehtedega, kus on olemas head, body oma kohtadel. Nagu üldinfos oli mainitud igal lehel on olemas pilt. Piltide puhul on korrektselt määratud alt tekst, kuid arvan, et kirjeldused võiksid olla natuke pikemad andmaks täpsemat infot ekraanil toimuvast. Natuke kummaline on tiitli kohal olev kirjeldus, mis ei sobi lehe sisuga. Piltide puhul olid olemas ka viited algallikatele. Värvivaliku poole pealt arvan, et värvid on sobivad ning piisavalt kontrastsed teksti lugemiseks.
Kahjuks veebilehtedel oli täiesti puudu CSS fail, kus peaks olema määratu lehe vorming. Selle asemel kõik vormingu osad oli tehtud html'i abil. Veebilehtedel oli lingid ka teistele väljaspool olevatele lehtedele, mis olid selgesti kirjeldatud. Kahjuks link, mis viib avalehele jäi alla, mis võib raskendada selle nägemist, st näiteks minu monitori puhul see läks kaduma alla ning alguses arvasin, et tagasi saab ainult back nupuga. Siit ka soovituseks oleks avalehe lingi nihutamise üles poole, et ta oleks kohe peale lehe laadimist nähtav. Üheks miinuseks antud lehe puhul võib osutuda ka külastatud linkide värv, mis minu puhul on tume lilla. Musta tausta peal sellised lingid võivad nägemise puudega inimese jaoks olla raskesti eristatavad. Aga nagu juba mainisin, puudub CSS ning selle olemasolu juhul linkide värvi saab väga lihtsalt muuta.

Kokkuvõte:
Üldiselt on tegu lihtsa veebilehega, millel on küll osad puudused, aga mis on lihtsasti parandatavad. Kõik veebilehe peamised osad olid olemas ning oma koha peal. Suuremaks puuduseks on kindlasti CSS'i puudumine, mille olemasolu lahendaks osad kirjeldatud puudused. 

Thursday, March 6, 2014

IV nädal (5.03 - 11.03): tugitehnoloogia

Ülesanne: Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.


Valitud said kaks erinevat toodet, mille eesmärkideks anda võimalust kontrollida klaviatuuri ja hiire tegevust. Valitud toodeteks osutusid Emotiv Epoc Headset (järgnevalt EEH) ja OCZ NIA - Neural Impulse Actuator (järgnevalt NIA). Kahe toote puhul on tegemist selliste toodetega, mis võimaldavad liigutada hiirt ja täita klaviatuuri käske läbi aju töö monitooringu.
Tooteid pakkuvate ettevõttete veebilehed:
Emotiv Epoc Headset
Järgnevalt on välja toodud näited eelmainitud toodetest.

Emotiv Epoc Headset


OCZ NIA - Neural Impulse Actuator 


Järgnevalt on välja toodud toodete positiivsed ja negatiivsed jooned

EEH
Positiivne
  • kasutamiseks on vaja ainult normaalselt funktsioneerivat aju
  • juhtmevaba
  • palju võimalusi käskude kodeerimiseks
  • saab juhtida nii hiire kui ka klaviatuuri tegevusi
  • suurem osa määratud käskudest on lihtsalt reprodutseeritud ega vaja suurt füüsilist aktiivsust
  • ühilduvus erinevate OP süsteemidega
  • kombineeritult arvutiga saab rakendada ka teistele tehnoloogilistele lahendustele(näiteks elektri ratastooli juhtimine)
Nevatiivne
  • kõrge hind (220 - 550 €)
  • konfiguratsioon võib osutuda keeruliseks
  • hooldus võib osutuda erivajadusega inimese jaoks ebamugavaks
  • paigalduse juures võib tulla esile raskusi, kus erivajadusega inimene on sunnitud otsima abi teistelt
  • toote kasutamiseks on vaja vähesel määral arendada endas spetsiifiline mõtlemis oskus
  • toote aku kasutus aeg (12 tundi)viitab sellele, et seda on vaja laadida iga päev, selleks et seda saaks kasutada
  • tegu uue tehnoloogiaga, mis on oma arengu järgus alles alguses, seega võib tulla esile tõrkeid seoses selle kasutamisega
  • piiratud käskude arv


NIA
Pikkema otsingu peale selgus, et NIA toodet enam ei müüda, kui ainult mõnel üksikul lehel, sellegi poolest NIA on oma hinna poolest odavam (~150 €) . Kui eelneva toote puhul oli rohkelt infot nii kasutamise kui ka konfigureerimise kohta, siis NIA puhul oli seda väga vähe. Isegi tootet arendanud ettevõtte veebilehel oli tegu väga vähese infoga. Seega objektiivselt tuua välja NIA negatiivsed ja positiivseid külgi on üsna raske just info vähesuse pärast. Siit ka ainult lühike võrdlus NIA ja EEH vahel.
NIA puhul suurimaks eeliseks on tema hooldusega ja paigaldusega seotud aspektid. Võrreldes EEH tootega, NIA ei vaja erilist hooldust ning toote pähe paigaldamine on kergem. Samuti Võrreldes EEH'ga, NIA on juhtmega toode ehk ühelt poolt võib seda lugeda plussiks (ei ole vaja laadida), teiselt poolt juhe võib tekitada ebamugavusi kasutamisel piirates kasutada liigutusi. Tehnoloogilise poole pealt pakuvad mõlemad tooted sarnaseid funktsioone, milleks olid nii hiire liigutamine ja hiire nupude vajutused kui ka klaviatuuri klahvide vajutuste kontroll. Amazoni lehel oli NIA kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Millega aga nõustusid paljud, oli asjaolu, et NIA'ga harjumine vajab kaua aega.


Kokkuvõteks võib öelda, et mõlema toote puhul on tegemist väga innovaatilise lähenemisega arvuti tegevuste juhtimiseks. Pakutud lähenemine oleks suureks abiliseks erivajadustega inimeste jaoks. Hetkel vaadates kahte tootet on keeruline teha järeldusi kumb neist on parem. Ilmselt sellise otsuse langetamiseks oleks vaja ise proovida neid. Leitud info kohaselt NIA eeliseks on tema madalam hind ning kasutaja sõbralikkus (ei vaja erilist hooldust, ei vaja laadimist). Samas EEH juures on palju suurem tugi tootja firmalt, kuid selle kõrval ka kohe suurem hind, mis tava inimese jaoks on minu meelest liialt kõrge.
Uurides lähemalt NIA veebilehte selgus, et hetkel arendatakse antud tootest uuem versioon, kuid kahjuks ei ole seal mainitud millises järgus arendus on. Siit ka tuleb loota, et NIA arendajad suudavad oma uue toote versiooniga jääda sama hinna juurde andes võimaluse suuremaks toote kasutus levikust, mis annaks võimaluse nii mõnelgi erivajadusega inimesel kasutada arvutit palju mugavamalt.

Wednesday, February 26, 2014

III nädal (26.02 - 4.03): IT ja erivajadused

IT ja erivajadused

(essee)


IT ehk infotehnoloogia on küllaltki lai valdkond, see hõlmab endas nii riistvaralisi kui ka tarkvaralisi lahendusi. Selleks, et piirata IT valdkonda suurust otsustasin valida sellest ühe väiksema osa ning vaadelda selle rolli erivajadustega inimeste elus.
Valitud osaks osutusid videomängud. Videomängude osakaal meie igapäeva elust on tugevasti kasvanud viimase 20-30 aasta jooksul. Kui vanasti videomängude edastajateks olid suured arkaadi masinad, siis nüüdseks on mängud jõudnud meie tasku, mobiiltelefonide abiga. Kuigi esimesest silmapilgust võib tunduda, et videomängude meediaharu on väga väikse tähtsusega erivajadustega inimeste jaoks, siis tegelikult nii see pole. Võrreldes teiste meediaharudega, videomängud on need, mis pakuvad inimestele võidutunnet ja kaasatust tegevusse. Kui vaadelda erivajadustega inimeste eluolu läbi aja, siis just kaasatus tegevustesse on see, mida on peetud kõige tähtsamaks. Videomängud pakuvad kaasatust nii tegevuste kui ka suhtlemise tasandil. Mitmikmängud, eriti just MMO tüüpi mängud, on ülesehitatud nii, et mängus saaks edasi ainult läbi kooperatiivse töö, edendades mängijate vahelisi interaktsioone mõlemal eelmainitud tasandil. Samas uuringud on näidanud, et ühel eesmärgid töötanud mängijad hiljem, aja möödudes tunnevad üksteise vastu rohkem usaldust (Madigan, 2012).
Eelnevalt oli juba mainitud, et videomängud annavad inimestele võimaluse tunda ennast võitjana. Võidutunne esilekutsumine erivajadustega inimeste jaoks on eriti tähtis, näitamaks nendele, et ka nemad suudavad midagi saavutada vaatamata oma puuest või häirest. Üks esimesi asju millega puutuvad kokku erivajadustega inimesed on kartus mitte hakkama saada maailmas ning tihti koos sellega kaasneb ka meele ja tahtejõu langus ehk depressioon. Uuringud on näidanud, et videomängudel on väga suur potentsiaal taolise depressiooni leevendamiseks (Szalavitz, 2012). Videomängude eeliseks on samuti ka positiivsest psühholoogiast tulenev flow tunne, tänu millele tõuseb mängija heaolu mängu ajal, tekitades temas tunnet, et „aeg just kui lendaks“.

Eelnevalt said ära mainitud ainult osad positiivsetest mõjudest mängija jaoks, millest erivajadusega inimesed saaksid rohkelt kasu. Kõige selle juures on aga üks negatiivne asjaolu. Nimelt, videomängude ja mängukonsoolide arendajad hakkasid mõtlema erivajadustega inimeste peale alles hiljuti. Alles nüüd hakatakse nägema, et kõik potentsiaalsed mängijad ei suuda kasutada üht või teist juhtkangi või koguni ei suuda tajuda korrektselt videomängus toimuvat. Aga õnneks murrang on tehtud ning aina rohkem on hakatud panema tähele erivajadustest tulenevaid raskusi ning on püütud ka nende ületamiseks rakendada uusi innovaatilisi meetodeid (näites SimCity mängus lisati võimalus erinevate värvi filtrite kasutamiseks, tagamaks värvipimedate jaoks meeldivamat ja meeldivamat kogemust).


Kasutatud materjal: 

Madigan, J. (2012). Competition, Cooperation, and Play. Loetud aadressil: http://www.psychologyofgames.com/2012/08/competition-cooperation-and-play/

Szalavitz, M. (2012). Study: Playing a Video Game Helps Teens Beat Depression. Loetud aadressil: http://healthland.time.com/2012/04/20/study-playing-a-video-game-helps-teens-beat-depression/

Tuesday, February 18, 2014

II nädal(19.02 - 25.02): alustame praktikast (veebitegemise kiirkursus)

Minu veebileht asub siin
Veebileht on pühendatud ühele videomängule nimega "Perspective", mis on arendatud ühe ülikooli õpilaste poolt kus nemad on väga edukalt kombineerinud 2d ja 3d elemente. Tänapäevaks on see minu teada ainuke videomäng, mis kasutab perspektiivi kui põhilist mängu mehanismi. Ametlik mängu veebileht, kus saab mängu ka täiesti tasuta allalaadida asub siin: http://www.seewithperspective.com/
Kogu info mis on esitatud minu veebilehel on võetud ametlikust veebilehest. Värvi valikutes püüdsin jääda sarnaseks mängu logos olevate värvidega. Enda üllatuseks avastasin, et piltide nurkade ümaraks tegemiseks piisab css'is paarist reast ning nagu näha siis katsetasin sellega.
Algse idee kohaselt paremal pool olevad lingid pidid olema staatilised ehk pidevalt lehega kaasas käima. Hiljem avastasin, et css'iga saab osad asjad ka liikuma panna ning lisasin selle funktsionaalsuse ka oma lehele.
Ülesandest lähtuvalt tegin kolm eraldi lehte: about, media ja score (ehk music score). Score lehele algselt tahtsin lisada meedia player'i, et saaks lisada sinna muusika. Kahjuks ei leidnud linki kus saaks antud mängu muusikat allalaadida seega piirdusin youtube'i vistutatud videoga.
W3C validaatoriga kontrollides, ei andnud ühtki viga.

Wednesday, February 12, 2014

I nädal(12.02 - 18.02): Sissejuhatus

Läbi aegade on inimesed olnud erivajaduste inimeste suhtes pikemat aega väga tõrjuvad. Usun, et suuremaks põhjuseks on olnud õõva ehk kõheduse oru teooriast (uncanny valley) välja toodud asjaolu. Kuigi antud teooriat rakendatakse suuremalt jaolt robotite puhul siis tegelikult võib seda rakendada ka inimeste puhul. Nimelt inimene, kes on mingil määral meist erinev, kas mõne puue või mõne muu erivajaduse pärast mõjub meile võõrastavalt (Horowitz, 2012). See on üks suurimaid sotsiaalseid probleeme, mis on kestnud läbi aegade. 
Õnneks tänu arsti ja psühholoogia teaduste arengule on erivajadusega inimene muutunud "ei kellestki" täisväärtuslikuks inimeseks, mida tegelikult ta on olnud alati. Psühholoogia ajaloost võib välja tuua näiteks selle, et esimeseks sammuks tuua erivajadustega inimesed tavapärasesse sotsiaalsesse ellu oli nende sildistamise kaotamine. Järgmiseks sammuks oli anda erivajadustega inimeste samaväärsed võimalused elus toimetamisega ning kuigi seda on saavutatud mitmes valdkonnas (näites füsioloogiliste puuete puhul proteesid) siis just sotsiaalne pool jäi puudulikuks. 
Ühelt poolt, võrreldes antiik ajaga, kus näiteks Spartas visati häirega lapsi kaljust alla, on rahva suhtumine erivajadustega inimestesse muutunud paremaks. Hakati asutama mitmeid erivajadusega inimestele suunatuid kool, nagu näiteks XVII sajandul Pariisis asutatud pimedate laste kool (Kikkas, 2012). Paraku teiselt poolt võib näha kuidas Nõukogude ajal täiesti eirati häirega inimeste olemust (Kikkas, 2012). Jõukamates riikides, nagu näiteks Ameerika, on siiani väga laialt levinud NIMBY (not in my back yard) - sündroom (eesti keeles - mitte minu naabrusse). Selle kohaselt inimesed on küll tihti nõus, et luuakse erivajadustega inimeste jaoks tugiasutusi, kuid nad ei taha, et seda tehtaks nende naabruses(Wikipedia, 2014). Seega automaatselt toimub erivajadustega inimeste sildistamine ja tõrjumine sotsiaalsest ruumist. Sitlideks on kasutusele enam jäänud "impairment" (otseselt seotud inimese füsioloogilise seisundiga) ning "disability" (seotud inimese puudulike oskustega) (Kikkas, 2012). Hetkel on erivajadused muutunud individuaalsest probleemist, ühiskonna probleemiks. Eriti on seda näha sellistes koolides, kus erivajadusega laste heaolu loomiseks kaasatakse kogu kool. Selleks, et selline kaasamine toimuks edukalt, tihti muudetakse kogu koolikord. Samas selline lähenemine võimaldab luua kooliühiskonna, kus kõikidel on võrdväärsed võimalused ning samuti ka suhted õpilaste vahel on paremad, suhtutakse mõistvamalt teiste erivajadusega seotud muredesse.
Tänapäeva teadus ja tehnoloogia annab iga päev meile uusi võimalusi, kuidas anda erivajadusega inimestele võimaluse täisväärtusliku elu saavutamiseks, nii medikamentide abil kui ka otseselt tehnoloogiliste vidinate abil. Samuti annab see võimaluse õigeaegselt ennetada või kogunisti ära hoida. Samas tänu tehnoloogiale ei püüta enam ainult kõrvaldada erivajadusest tulenevaid tõrkeid, vaid püütakse muuta elu veel paremaks (Scully, 2013).
Erinevatel ajaperioodidel on suhtumine erivajadustega inimestesse vägagi muutunud, kuigi on siiani jäänud veel palju tõrkeid võib väita, et tänapäeva arenenud ühiskonnas erivajadusega inimesel on olemas võimalus elada oma elu täisväärtuslikult kartmata sildistamist või näpuga näitamist.




Kasutatud materjal:

Kikkas, K. (2012). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Loetud aadressil: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade
Wikipedia. (2014). NIMBY. Loetud aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/NIMBY
Horowitz, E. (2012). What Makes the Uncanny Valley So Unsettling? Loetud aadressil: http://www.peerreviewedbymyneurons.com/2012/07/15/what-makes-the-uncanny-valley-so-unsettling-2/
Scully, J. (2013). Human enhancement: making better people or making people better? Loetud aadressil: http://www.theworkfoundation.com/blog/1221/Human-enhancement-making-better-people-or-making-people-better