III nädal (26.02 - 4.03): IT ja erivajadused

IT ja erivajadused

(essee)

IT ehk infotehnoloogia on küllaltki lai valdkond, see hõlmab endas nii riistvaralisi kui ka tarkvaralisi lahendusi. Selleks, et piirata IT valdkonda suurust otsustasin valida sellest ühe väiksema osa ning vaadelda selle rolli erivajadustega inimeste elus.

Valitud osaks osutusid videomängud. Videomängude osakaal meie igapäeva elust on tugevasti kasvanud viimase 20-30 aasta jooksul. Kui vanasti videomängude edastajateks olid suured arkaadi masinad, siis nüüdseks on mängud jõudnud meie tasku, mobiiltelefonide abiga. Kuigi esimesest silmapilgust võib tunduda, et videomängude meediaharu on väga väikse tähtsusega erivajadustega inimeste jaoks, siis tegelikult nii see pole. Võrreldes teiste meediaharudega, videomängud on need, mis pakuvad inimestele võidutunnet ja kaasatust tegevusse. Kui vaadelda erivajadustega inimeste eluolu läbi aja, siis just kaasatus tegevustesse on see, mida on peetud kõige tähtsamaks. Videomängud pakuvad kaasatust nii tegevuste kui ka suhtlemise tasandil. Mitmikmängud, eriti just MMO tüüpi mängud, on ülesehitatud nii, et mängus saaks edasi ainult läbi kooperatiivse töö, edendades mängijate vahelisi interaktsioone mõlemal eelmainitud tasandil. Samas uuringud on näidanud, et ühel eesmärgid töötanud mängijad hiljem, aja möödudes tunnevad üksteise vastu rohkem usaldust (Madigan, 2012).

Eelnevalt oli juba mainitud, et videomängud annavad inimestele võimaluse tunda ennast võitjana. Võidutunne esilekutsumine erivajadustega inimeste jaoks on eriti tähtis, näitamaks nendele, et ka nemad suudavad midagi saavutada vaatamata oma puuest või häirest. Üks esimesi asju millega puutuvad kokku erivajadustega inimesed on kartus mitte hakkama saada maailmas ning tihti koos sellega kaasneb ka meele ja tahtejõu langus ehk depressioon. Uuringud on näidanud, et videomängudel on väga suur potentsiaal taolise depressiooni leevendamiseks (Szalavitz, 2012). Videomängude eeliseks on samuti ka positiivsest psühholoogiast tulenev flow tunne, tänu millele tõuseb mängija heaolu mängu ajal, tekitades temas tunnet, et „aeg just kui lendaks“.

Eelnevalt said ära mainitud ainult osad positiivsetest mõjudest mängija jaoks, millest erivajadusega inimesed saaksid rohkelt kasu. Kõige selle juures on aga üks negatiivne asjaolu. Nimelt, videomängude ja mängukonsoolide arendajad hakkasid mõtlema erivajadustega inimeste peale alles hiljuti. Alles nüüd hakatakse nägema, et kõik potentsiaalsed mängijad ei suuda kasutada üht või teist juhtkangi või koguni ei suuda tajuda korrektselt videomängus toimuvat. Aga õnneks murrang on tehtud ning aina rohkem on hakatud panema tähele erivajadustest tulenevaid raskusi ning on püütud ka nende ületamiseks rakendada uusi innovaatilisi meetodeid (näites SimCity mängus lisati võimalus erinevate värvi filtrite kasutamiseks, tagamaks värvipimedate jaoks meeldivamat ja meeldivamat kogemust).

Kasutatud materjal: 

Madigan, J. (2012). Competition, Cooperation, and Play. Loetud aadressil: http://www.psychologyofgames.com/2012/08/competition-cooperation-and-play/

Szalavitz, M. (2012). Study: Playing a Video Game Helps Teens Beat Depression. Loetud aadressil: http://healthland.time.com/2012/04/20/study-playing-a-video-game-helps-teens-beat-depression/

II nädal(19.02 - 25.02): alustame praktikast (veebitegemise kiirkursus)

Minu veebileht asub siin

Veebileht on pühendatud ühele videomängule nimega "Perspective", mis on arendatud ühe ülikooli õpilaste poolt kus nemad on väga edukalt kombineerinud 2d ja 3d elemente. Tänapäevaks on see minu teada ainuke videomäng, mis kasutab perspektiivi kui põhilist mängu mehanismi. Ametlik mängu veebileht, kus saab mängu ka täiesti tasuta allalaadida asub siin: http://www.seewithperspective.com/

Kogu info mis on esitatud minu veebilehel on võetud ametlikust veebilehest. Värvi valikutes püüdsin jääda sarnaseks mängu logos olevate värvidega. Enda üllatuseks avastasin, et piltide nurkade ümaraks tegemiseks piisab css'is paarist reast ning nagu näha siis katsetasin sellega.

Algse idee kohaselt paremal pool olevad lingid pidid olema staatilised ehk pidevalt lehega kaasas käima. Hiljem avastasin, et css'iga saab osad asjad ka liikuma panna ning lisasin selle funktsionaalsuse ka oma lehele.

Ülesandest lähtuvalt tegin kolm eraldi lehte: about, media ja score (ehk music score). Score lehele algselt tahtsin lisada meedia player'i, et saaks lisada sinna muusika. Kahjuks ei leidnud linki kus saaks antud mängu muusikat allalaadida seega piirdusin youtube'i vistutatud videoga.
W3C validaatoriga kontrollides, ei andnud ühtki viga.

I nädal(12.02 - 18.02): Sissejuhatus

Läbi aegade on inimesed olnud erivajaduste inimeste suhtes pikemat aega väga tõrjuvad. Usun, et suuremaks põhjuseks on olnud õõva ehk kõheduse oru teooriast (uncanny valley) välja toodud asjaolu. Kuigi antud teooriat rakendatakse suuremalt jaolt robotite puhul siis tegelikult võib seda rakendada ka inimeste puhul. Nimelt inimene, kes on mingil määral meist erinev, kas mõne puue või mõne muu erivajaduse pärast mõjub meile võõrastavalt (Horowitz, 2012). See on üks suurimaid sotsiaalseid probleeme, mis on kestnud läbi aegade. 

Õnneks tänu arsti ja psühholoogia teaduste arengule on erivajadusega inimene muutunud "ei kellestki" täisväärtuslikuks inimeseks, mida tegelikult ta on olnud alati. Psühholoogia ajaloost võib välja tuua näiteks selle, et esimeseks sammuks tuua erivajadustega inimesed tavapärasesse sotsiaalsesse ellu oli nende sildistamise kaotamine. Järgmiseks sammuks oli anda erivajadustega inimeste samaväärsed võimalused elus toimetamisega ning kuigi seda on saavutatud mitmes valdkonnas (näites füsioloogiliste puuete puhul proteesid) siis just sotsiaalne pool jäi puudulikuks. 

Ühelt poolt, võrreldes antiik ajaga, kus näiteks Spartas visati häirega lapsi kaljust alla, on rahva suhtumine erivajadustega inimestesse muutunud paremaks. Hakati asutama mitmeid erivajadusega inimestele suunatuid kool, nagu näiteks XVII sajandul Pariisis asutatud pimedate laste kool (Kikkas, 2012). Paraku teiselt poolt võib näha kuidas Nõukogude ajal täiesti eirati häirega inimeste olemust (Kikkas, 2012). Jõukamates riikides, nagu näiteks Ameerika, on siiani väga laialt levinud NIMBY (not in my back yard) - sündroom (eesti keeles - mitte minu naabrusse). Selle kohaselt inimesed on küll tihti nõus, et luuakse erivajadustega inimeste jaoks tugiasutusi, kuid nad ei taha, et seda tehtaks nende naabruses(Wikipedia, 2014). Seega automaatselt toimub erivajadustega inimeste sildistamine ja tõrjumine sotsiaalsest ruumist. Sitlideks on kasutusele enam jäänud "impairment" (otseselt seotud inimese füsioloogilise seisundiga) ning "disability" (seotud inimese puudulike oskustega) (Kikkas, 2012). Hetkel on erivajadused muutunud individuaalsest probleemist, ühiskonna probleemiks. Eriti on seda näha sellistes koolides, kus erivajadusega laste heaolu loomiseks kaasatakse kogu kool. Selleks, et selline kaasamine toimuks edukalt, tihti muudetakse kogu koolikord. Samas selline lähenemine võimaldab luua kooliühiskonna, kus kõikidel on võrdväärsed võimalused ning samuti ka suhted õpilaste vahel on paremad, suhtutakse mõistvamalt teiste erivajadusega seotud muredesse.

Tänapäeva teadus ja tehnoloogia annab iga päev meile uusi võimalusi, kuidas anda erivajadusega inimestele võimaluse täisväärtusliku elu saavutamiseks, nii medikamentide abil kui ka otseselt tehnoloogiliste vidinate abil. Samuti annab see võimaluse õigeaegselt ennetada või kogunisti ära hoida. Samas tänu tehnoloogiale ei püüta enam ainult kõrvaldada erivajadusest tulenevaid tõrkeid, vaid püütakse muuta elu veel paremaks (Scully, 2013).

Erinevatel ajaperioodidel on suhtumine erivajadustega inimestesse vägagi muutunud, kuigi on siiani jäänud veel palju tõrkeid võib väita, et tänapäeva arenenud ühiskonnas erivajadusega inimesel on olemas võimalus elada oma elu täisväärtuslikult kartmata sildistamist või näpuga näitamist.

Kasutatud materjal:

Kikkas, K. (2012). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Loetud aadressil: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

Wikipedia. (2014). NIMBY. Loetud aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/NIMBY

Horowitz, E. (2012). What Makes the Uncanny Valley So Unsettling? Loetud aadressil: http://www.peerreviewedbymyneurons.com/2012/07/15/what-makes-the-uncanny-valley-so-unsettling-2/

Scully, J. (2013). Human enhancement: making better people or making people better? Loetud aadressil: http://www.theworkfoundation.com/blog/1221/Human-enhancement-making-better-people-or-making-people-better

Kursuseprogramm

Kursuseprogramm: KAE 6020 (.pdf)